Külmetuse ravi

• Jooge vähemalt kaks liitrit vett päevas! See hoiab limaskestad niisketena! Kuivad limaskestad on parimaks paljunemiskohaks bakteritele ja viirustele.
• Olge füüsiliselt aktiivne liikuge värskes õhus! Sügisel ja talvel õue minnes kandke kindlasti salli, kindaid ja mütsi. Palju soojust läheb talvel kaduma eriti pea kaudu.
• Magage piisavalt ja rahulikult! Uuringud on näidanud, et piisav uni kaitseb haiguste vastu! Kosutava une kestvus on igal ühel erinev, kuid tavaliselt puhkab inimene välja kuue kuni kümne tunniga.
• Tasakaalustatud toit! Sööge mitmekesist ja värsket toitu. Vajadusel tarbiga lisaks vitamiine.
• Harjutage immuunsüsteemi kuuma ja külma dušši, sauna, ja vastupidavustreeningu abil.
• Peske käsi mitu korda päevas.
• Õhutage tube regulaarselt ja vältige õhu kuivamist.
• Võimalusel vältige sügisel ja talvel rahvarohkeid kohti.

Viirusinfektsioon antakse edasi inimeselt inimesele piisknakkusena, st viirus levib õhu kaudu. Aevastades või köhides paiskuvad õhku miljonid viirused, väikesed piisad tekivad õhku sekunditega kuid laiali paisatud viirused püsivad õhus tunde. Nii satubki viirusega saastatud õhk terve inimese organismi. Teine levinud viis nakatuda on esemeid või haigestunud inimest puudutades. Klassikalised nakatumiskohad on need, kus palju inimesi viibib koos väikses ruumis, nagu bussis, kaubamajades, kontorites. Kõik, mis neis kohtades käest kätte käib, sealhulgas ukselingid, rahatähed jm on tõeline oht nakkuse levikuks.

Peske sageli käsi , see on esimene samm nakkuse ennetamiseks. Tugev immuunsüsteem hoolitseb ülejäänu eest – võitleb viirustega. Nõrgenenud immuunsuse korral on organism nakkusele tunduvalt vastuvõtlikum! Külmal aastaajal on oluline tarbida piisavalt vitamiine ja süüa piisavas koguses värskeid puuvilju ning juurvilju. Samuti tugevdab immuunsüsteemi füüsiline koormus ja regulaarne uni.

• Jahe temperatuur võib suurendada külmetushaigustesse nakatumise ohtu: jahedas viibimisel väheneb limaskestade verevarustus ja keha kaitsevõime nõrgeneb. Kui jalad külmetavad, siis ahenevad ka mujal kehas veresooned reflektoorselt.
• Liiga soojad ruumid võivad samuti soodustada külmetushaigustesse nakatumist, sest soe õhk kuivatab limaskesti, mis omakorda vähendab nende vastupanuvõimet. Limaskestad on tähtsaim barjäär, mis kaitseb meid mikroorganismide sissetungi eest; kahjustuse korral on viirustel lihtsam organismi tungida ja sinna püsima jääda.
• Organismi kaitsevõimet vähendab oluliselt ka stress. Stressi leevendamisel, näiteks kui teha päeva jooksul regulaarselt lõõgastusharjutusi, tugevneb immuunsüsteem ja paraneb organismi kaitsevõime!

Esmalt annab külmetus end tunda kirvendava kurgu ja kergete värinatega. Siis lisandub jooksev nina. Pärast ühte või kahte päeva muutub kurguvalu ja nohu hullemaks. Nina limaskestade turse muudab nina kaudu hingmise raskeks. Nüüd kaebavad patsiendid sageli ka peavalu ja/või lihas-liigesvalusid. Kui viirused tungivad bronhhidesse, siis järgneb piinav köha. Paljudel tekib ka palavik.

Peale selliste sümptomite nagu jooksev nina, valus kurk ja mõnikord ka palavik, võib külmetusnähtudeks olla veel peavalu, valusad lihased-liigesed. Tunnete end kui läbipekstuna. Nagu külmetuse kohta öeldakse: "Ta tuleb kolm päeva, jääb kolmeks päevaks ja lahkub kolm päeva ". Külmetus vaevabki meid umbes ühe nädala ja siis enamasti kaob.

...edukalt on võimalik ravida tüütuid külmetusnähte!

Külmetus on enamlevinud haigus üldse. Külmetust põhjustavad viirused ründavad inimest keskmiselt neli korda aastas, lapsi veelgi sagedamini. Laste puhul on kümme külmetusepisoodi aastas normaalne. Kuna on olemas rohkem kui 300 erinevat tüüpi viiruseid, siis haiguse läbipõdemine ei anna immuunsust. Ehkki külmetusi põhjustavate viiruste vastu ei ole midagi teha, võib külmetusnähte edukalt ravida!

Külmetuse peamised sümptomid on jooksev nina, valus kurk ja peavalu. Tavaliselt esineb gripp epideemiati. Tõelise gripi puhul areneb haigus kiiresti ja seda saadab kõrge palavik, mis sageli ei allu või allub halvasti tavalistele ravimeetoditele. Teiseks oluliseks näitajaks on tõsine liiges- ja lihasvalu.

Oluline on alustada kiiresti ravi, sest ilma ravita on viirustel palju kergem organismi tungida ja parim aeg viiruste vastu võitlemiseks läheb mööda.

Nakkusohu vähendamiseks soovitab WHO (Maailma Tervise Organisatsioon) end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerimist soovitatakse lastele, vanuritele, rasedatele ja kroonilistele haigetele. Kuna gripiviirused on väga muutuvad ja igal aastal tulevad uued viirustüved, siis tuleb ka igal aastal lasta end uuesti vaktsineerida.

• külmetus kestab kauem kui kümme päeva.
• esineb kõrge palavik või kui palavik ja valu kestavad kauem kui kaks päeva olenemata ravimite tarbimisest.
• väljaköhitud röga on kollakasroheline. Sellisel juhul võib olla tegu bakteriaalse infektsiooniga, mis mõnel juhul nõuab antibiootikumravi.
• kurk muutub valusaks või valu kestab kauem kui kolm päeva.
• keelel või kurgu limaskestadel on valge või kollakas katt, see võib olla märk seeninfektsioonist.
• mandlitel on täpid.

Köha korral annavad leevendust järgmised sammud!

• Piisav puhkus
• Piisav uni
• Äraproovitud kodused vahendid nagu auru tegemine jne…
• Piisavalt värsket õhku
• Piisav niiskus ruumides

Vältige suitsetamist, kuna selle kahjulikud ained kahjustavad rünnaku alla olevaid limaskesti veelgi.